DAB+ on uue põlvkonna platvorm tasuta raadio edastamiseks Eestis, pakkudes suuremat programmide valikut parema kvaliteediga.
DAB+ pakub suuremat raadiojaamade valikut, digitaalset helikvaliteeti, selle levialas elab kuni 80 protsenti Eesti elanikest. Raadiojaamade leidmine on lihtne, sest vastuvõtja leiab ise kõik raadiojaamad üles, pole vaja teada ühtegi sagedust. Nagu FM-i puhul, pole kuulamiseks vaja telefoni, internetti, end kuhugi registreerida või sisselogida. Lihtsalt leidke DAB+ kanalite hulgast oma lemmikjaam ja kuulake raadiot digitaalse helikvaliteediga.
DAB+ on ka tähtis kriisikommunikatsiooni kanal. DAB+ platvorm muutub üheks oluliseks kriisikommunikatsiooni kanaliks. Erinevalt FM raadiost tagab DAB+ ohuteavituste jõudmise ka nende raadiokuulajateni, kes parasjagu ei kuula Vikerraadiot või Raadio 4 kuna DAB+ vastuvõtja lülitub ohuteavituse tulles automaatselt üle kriisikanalile ning ohuteavitus kuvatakse vastuvõtja ekraanile lisaks ka mitmekeelse tekstina.
DAB+ annab võimaluse kuulata rohkem jaamu
Kaasaegne tehnoloogia tagab ühtlase helikvaliteedi
DAB+ jaamu saab kuulata tasuta
DAB+ edastab jaamade ja saadete kohta ka pilte ja illustratsioone
Jaamade lai valik võimaldab leida isiklikud lemmikud
Eri jaamade vahel on lihtne navigeerida ja valikuid teha
DAB+ raadiojaamu edastatakse täna kahe võrgu (R1 ja R3) kaudu, mille levi jõuab 2025. aasta neljandas kvartali 80 protsendini Eesti elanikkonnast. Võrku laiendatakse etappide kaupa:
Vastavalt DAB+ populaarsuse suurenemisega hakatakse leviala tulevikus laiendama ja parendama. Võrk R2 käivitatakse juhul, kui kogu R1 võrgu ressurss on kasutuses ning tekib vajadus täiendavate raadiojaamade edastamiseks.
Siit leiad täieliku nimekirja meie raadio sagedustest ja saatjaasukohtadest – olgu sul plaanis kuulata kohapeal või kontrollida leviala.
Võrk R1 leviala, seisuga 31.10.2025. Kaart on illustreeriv, tegelik leviala võib sõltuvalt asukohast erineda kaardil näidatust.
Võrk R3 edastab Duo Media Networks-le kuuluvaid raadiojaamu ning leviala on kaardil toodud 01.09.2025 seisuga. Kaart on illustreeriv, tegelik leviala võib sõltuvalt asukohast erineda kaardil näidatust.
DAB+ raadiojaamu edastatakse täna kahe võrgu (R2 ja R3) kaudu, mille levi jõuab jaanuaris 2026 kuni 80 protsendini Eesti elannikkonnast. Võrku laiendatakse etappide kaupa:
Vastavalt DAB+ populaarsuse suurenemisega hakatakse leviala tuelvikus laiendama ja parendama. Võrgu R1 (nn. ERR kasutatav võrk) käivitumise aeg selgub 2026. aastal.
Siit leiad täieliku nimekirja meie raadio sagedustest ja saatjaasukohtadest – olgu sul plaanis kuulata kohapeal või kontrollida leviala.
Võrk R1 leviala, seisuga 31.01.2026. Kaart on illustreeriv, tegelik leviala võib sõltuvalt asukohast erineda kaardil näidatust.
Võrk R3 edastab teiste meediaettevõtete raadiojaamu ning leviala on 31.01.2026 seisuga järgmine.
Kõikides uutes autodes on alates aastast 2021 DAB+ vastuvõtja Euroopa Liidus kohustuslik. Otsige autost DAB või DAB+ nuppu või menüüd ning avage endale täiesti uus helide maailm. Vanemate autode puhul pöörduge autoteeninduste poole, et selgitada, kas DAB+ raadiot saaks aktiveerida. Kui see pole võimalik, siis saab lisada autosse ka DAB+ adapteri, selleks pöörduge autoelektroonikaga tegelevate ettevõtete poole.
DAB on digitaalne raadioringhäälingustandard. DAB+ on DAB-i täiustatud versioon, mille töötas välja Saksamaa Raadiotehnoloogia Instituut. See oli Euroopa Liidu uurimisprojekt.
DAB+ on kasutusel 2013. aastast. Maailmas on palju teisi riike, mis kasutavad DAB+ digitaalraadio standardit DAB+, näiteks Austraalia, Saksamaa, Suurbritannia, Norra, Šveits, Belgia, Itaalia, Poola, Austraalia, Türgi, Taani ja veel mitmed teised Euroopa riigid.
DAB+ pakub digitaalset helikvaliteeti lihtsalt võimalust oma lemmikjaama kuulata või avastada uusi. Pärast esmast sisselülitamist kuvab raadiovastuvõtja raadiojaamade nimekirja kättesaadavatest raadiojaamadest ilma, et peaksite
tehnikast midagi teadma. Samuti võimaldab DAB+ edastada täiendavat infot, muuhulgas infot ja pilte laulude ning saadete kohta.
Lisaks on FM ressurss Eestis otsas ehk FM-sagedused on täielikult hõivatud, mistõttu ei ole võimalik enam raadiojaamade levi parandada ega käivitada uusi raadiojaamu.
FM on 70 aastat vana ning seni veel analootehnoloogial põhinev. Samal ajal kõik muud platvormid (mobiilid, televisioon jne.) kasutavad juba aastaid digitaalseid tehnoloogiaid, seega ei saa ringhääling ajast maha jääda.
DAB+ on FM-i digitaalne järeltulija, hetkel puuduvad Eestis plaanid FMi väljalülitamiseks. Mitmed Euroopa riigid on määranud, millal nende FM-võrgud välja lülitatakse. Norra tegi seda 2017. aastal, Šveits tegi seda osaliselt 2024. aasta lõpus, Saksamaa liiduma Schleswig-Holstein plaanib FMi välja lülitada 2031. aastal.
Autodes on DAB+ raadio ELis kohustuslik alates 2021. aastast, kui teie autol, mis on toodetud sellest hetkest alates seda pole, võtke ühendust autoteenindusega, nad peavad selle võimaluse tasuta tagama. Vanematel autodel võib DAB+ olla ka juba olemas, aga ei olnud kohustulik, sel juhul pöörduge oma autoteeninduse poole, et uurida võimalusi DAB+ funktsionaalsuse lisamiseks.
Eesti kodudes üldiselt DAB+ raadiod ei ole, DAB+ kuulamiseks on sellisel juhul vaja omandada uus vastuvõtja. Neid on väga erinevas hinnaklassis alates 30 eurost. Uue vastuvõtja ostmisel veenduge, et see oleks DAB+ toega, selleks otsige DAB+ logo pakendilt.
Jah, enamikel juhtudel on raadiotel mõlemad võimalused.
Ei, DAB+ kaudu raadiojaamade kuulamiseks pole vaja internetiühendust. DAB+ saab tasuta vastu võtta õhu kaudu, nagu ka FM-i, vaja on ainult DAB+ raadiot.
Ei, DAB+ edastab saateid üle õhu ja tasuta. Internetiraadiot edastatakse üle interneti ja sellega kaasnevad täiendavad kulud.
DAB+ kaitseintervall (guard interval) on väike ajapuhver, mis lisatakse iga edastatud paketi ette, et vältida häireid ja kajaefekte.
Selle abil saab vastuvõtja eristada otse tulevat signaali ja hiljem saabuvat peegeldust (nt mägedelt või hoonetelt). Nii välditakse “iseenda signaal ei sega” olukorda.
Mida pikem on kaitseintervall, seda paremini süsteem talub peegeldusi ja kaugemaid saatjaid ühes võrgus – aga seda väiksemaks jääb kasulik andmeedastuskiirus.
Kaitseintervall | Iseloomustus | Plussid | Miinused | Sobiv kasutus |
|---|---|---|---|---|
1-A | Kõige tugevam veaparandus (rohkem bittidest läheb vigade parandusele) | Väga töökindel, parim levi ka keerulistes tingimustes | Vähem kasulikku ribalaiust, vähem jaamu mahub multipleksis | Üleriigilised võrgud, autosõit, nõrk signaal |
2-A | Tugev veaparandus, kuid veidi kergem kui 1-A | Hea töökindlus + pisut rohkem kasulikku mahtu | Veidi vähem stabiilne kui 1-A | Lai leviala, aga soov veidi rohkem teenuseid mahutada |
3-A | Keskmine kaitse | Mahub rohkem jaamu võrreldes 1-A/2-A | Vähem töökindel kehvades levitingimustes | Linnapiirkonnad, tihe tugijaamade võrk |
4-A | Kõige nõrgem veaparandus | Maksimaalne kasulik ribalaius (rohkem kanaleid) | Väga tundlik häiretele, katkestused nõrga signaali korral | Väga hea katvusega piirkonnad, tihe võrk |
DAB+ kasutab AAC kodeeringu versioone HE-AAC v1, HE-AAC v2 ja LC-AAC. Nende koodegitega on võimalik saavutada hea helikvaliteet väiksema vookiirusega.
| Koodek | Tehnoloogia | Sobiv bitikiirus (stereo) | Kvaliteedi tase |
| AAC-LC | Põhikoodek (Low Complexity AAC) | 96–128 kbps | Väga hea, CD-lähedane kvaliteet |
| HE-AAC v1 | AAC-LC + SBR (Spectral Band Replication) | 64–96 kbps | FM-sarnane kuni CD-lähedane |
| HE-AAC v2 | AAC-LC + SBR + PS (Parametric Stereo) | 32–64 kbps | Üllatavalt hea madalal bitrate’il, jutusaated ja popmuusika |
DAB+ käivitamine Eestis on olnud puhtalt eraalgatuslik ning vabatahlik. Tänaseks on liitunud ka Eesti Rahvusringhääling, kes edastab esimeses etapis nelja raadiojaama. Kõik raadiojaamad on oodatud DAB+ platvormiga liituma.
Esimeses etapis katab levi suuremad linnad ja maanteed, kuna peamine vastuvõtt toimub autos. DAB+ võrkude leviala võib olla erinev. Võrk R1 katab 2025. aasta neljandas kvartalis enamuse Eesti mandrist ning üle 80% elanikkonnast. Võrk R3 (Duo Media Networks raadiojaamad) leviala katab umbes 75% rahvastikust. Võrk R2 käivitatakse juhul, kui võrk R1 on täielikult kasutuses ning tekib täiendavaid soovijad. Leviala laieneb tõenäoliselt järgnevatel aastatel vastavalt DAB+ raadio populaarsuse kasvule.
Esmajärjekorras soovitame vaadata levikaarte, mis defineerivad teoreetilise leviala. Tegelikkuses võib olla levi parem (tänu DAB+ tehnoloogia eripärale) ja kas sinu asukohas võib olla tegelikult DAB+ levi, kuigi kaart seda ei näita. Kuna DAB+ kasutab raadiolaineid, siis võib levi erinevates asukohtades olla erinev, sõltuvalt maastikust, hoonetest, kasutatavast vastuvõtjast jne. Näiteks ei pruugi alati olla võimalik vastuvõtt siseruumides. Igal juhul tasub enda asukohas alati proovida, kas DAB+ levib.
Jah, DAB+ avab täiesti uued võimalused. Kuna FM-sagedusala on tihedalt raadiojaamu täis, siis seal uue raadiojaama käivitamine, mis jõuaks suurema auditooriumini, pole Eestis võimalik. DAB+ ressurssi on Eestis täna piisavalt, et igaüks võib oma raadiojaama käivitada. Selleks peate taotlema raadioloa, kas Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametilt (https://ttja.ee/ariklient/ametist/load-ja-riigiloivud/meediateenuste-tegevusluba) või mõnest Euroopa Liidu riigi
meediaregulaatorilt. Peale selle omandamist peate sõlmima tehnilise levilepingu Levira AS-ga (https://www.levira.ee/võta-ühendust ). Samuti tuleb sõlmida autorite, fonogrammitootjate ja esitajate esindajatega muusika kasutamise õiguste lepingud vastavas riigis, kus on väljastatud raadioluba.
Kui soovite käivitada kommertsraadiojaama, mida finantseeritakse reklaamist, siis võib pöörduda selleks raadiote reklaamimüüki pakkuvate pakkuvate ettevõtete poole: All Media Eesti (myyk@starfm.ee) või Postimees Grupp (https://reklaam.postimeesgrupp.ee/raadio )
Küsimuste korral, mis puudutavad Eestit, võib alati pöörduda Digiraadio MTÜ poole e-maili kaudu info@dabplus.ee.
Samuti võib helistaja Digilevi kasutajatoele 680 4040.
Üldisemalt saab DAB+ kohta lugeda rahvusvahelise mittetulundusühingu WorldDAB kodulehelt: www.worlddab.org
Autoga sõites võib vahepeal juhtuda, et helikvaliteet järsku muutub ja heli võib “hüpata” edasi või tagasi ehk osa helist jääb kuulmata või kordub sama heli mitu korda. Selle põhjuseks on asjaolu, et DAB+ standardis on funktsionaalsus teenuse jälgimine (seemless linking või service following), osad autoraadiod on tähistanud selle nimega DAB-FM linking. See tähendab, et kui raadiojaam levib samaaegselt nii DAB+ vahendusel kui ka FM vahendusel, siis DAB+ “leviaugus” või leviala piiril või DAB+ levist lahkudes lülitab raadiovastuvõtja automaatselt FM sagedusele, et jätkata raadiojaama kuulamist. Uuemad raadiovastuvõtjad suudavad heli sünkroniseerida ja DAB-FM-DAB lülitamist sujuvamalt teostada. Heli hüppamise põhjuseks on asjaolu, et FM ja DAB+ heli eeltöötlemine ja transport saatjatesse toimub erinevalt, mistõttu tekib heli edastusse ühel või teisel juhul nihe, mida vanemad ja odavamad raadiovastuvõtjad ei oska parandada.
DAB+ standard näeb ette, et DAB+ signaali ilmnedes kasutatakse alati seda esimese prioriteedina ehk kui sama raadiojaam levib nii FMs kui DAB+s, siis DAB+ levialasse sõites lülitub autoraadio alati DAB+ edastusele. Uuemad autoraadiod on saanud uue funktsionaalsuse, millega autoraadio hakkab sünkroniseerima FM ja DAB+ heli, et vältida heli edasi-tagasi “hüppamise”, millega võib vahel kaasneda huvitav helikogemus justkui heli hakkab “venitama” nagu vanasti vinüülplaate kuulates aeglasema kiirusega. See efekt tekib tavaliselt DAB+ levialasse sisenedes või DAB+ leviala piiril liikudes.
Sellise probleemi ilmnemisel palun otsige vastuvõtjal menüüst funktsioon “Scan” või “Full scan” või “Täielik skanneering” või “Täielik otsing”, peale mida teeb vastuvõtja raadiojaamade uue otsingu ning peale seda hakkab sinu lemmikjaam uuesti “mängima” ja tekib ilmselt juurde ka uusi põnevaid.
Juhatuse esimees: Indrek Lepp
Juhatuse liikmed: Signe Suur, Risto Rosimannus
DAB+/Digilevi kasutajatugi: 680 4040
MTÜ Digiraadio